Praegu on teadusringkonnad üldiselt nõus, et probiootikumid võivad positiivselt mõjutada inimeste tervist, reguleerides soolestiku mikrobiootat ning soodustades toitainete seedimist, imendumist ja ainevahetust soolestikus. Soolestiku mikrobiota mängib otsustavat rolli immuunfunktsiooni, metaboolse tasakaalu ja soolebarjääri terviklikkuse säilitamisel. Probiootikumide lisamine võib aidata optimeerida soolestiku ökosüsteemi, suurendada kasulike bakterite aktiivsust ja arvukust ning luua positiivse, ennast{2}}tugevdava tsükli.
Kliinilises praktikas on probiootikumid näidanud teatud praktilist kasu. Näiteks on need näidanud positiivset mõju immuunfunktsiooni moduleerimisel, laste kõhulahtisuse ennetamisel, kõhulahtisuse kestuse lühendamisel, kõhukinnisuse leevendamisel, soolepõletiku vähendamisel, allergiliste reaktsioonide parandamisel ja kaalujälgimise toetamisel. Siiski on oluline märkida, et mõned probiootikumide teatatud funktsioonid põhinevad endiselt rakuuuringutel või loomkatsetel ning neil puuduvad kvaliteetsed kliinilised tõendid, mis toetaksid nende laialdast tõhusust inimestel.
Lisaks on probiootikumide mõju väga tüve-spetsiifiline ning individuaalsed erinevused soolestiku keskkonnas ja füsioloogias võivad tulemusi oluliselt mõjutada. Selle tulemusena vajavad probiootikumide spetsiifilised rakendused ja soovitused endiselt täiendavaid teadusuuringuid ja kliinilist valideerimist.
Üldiselt on probiootikumid paljulubav vahend soolestiku tervise toetamiseks, kuid need ei ravi{0}}kõiki. Parima tervisekasu saavutamiseks on oluline valida teaduslikult kinnitatud tüved ja kasutada neid vastavalt individuaalsetele vajadustele ja tingimustele.